Linda 4, III-IV korrus, 20309 Narva, Eesti tel.: +372 35 69600, +372 35 69602, e-post: sotsiaalabiametnarva.ee
 
 Keel         
Narva Linn | Riigi Teataja | Sotsiaalministeerium | Sotsiaalkindlustusamet | Töötukassa

Vana versioon vaata siit

Narva Linna Sotsiaalabiameti põhimäärus 
https://www.riigiteataja.ee/akt/406032015026
Narva Linna Sotsiaalabiamet on Narva linna ametiasutus, mis täidab talle õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega antud ülesandeid.
Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalaks on sotsiaalhoolekanne, tervisedendus ja tervishoid Narva linnas.
Narva Linna Sotsiaalabiameti ülesanded on:

  • Narva linnas elavatele inimestele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks abi osutamine;
  • sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine;
  • sotsiaalteenuste ja muu sotsiaalabi osutamise korraldamine;
  • eestkostega seonduva töö korraldamine ja perekonnaseadusest tulenevate Narva linna kui eestkosteasutuse ülesannete täitmine;
  • omasteta surnute matmise korraldamine;
  • tervishoiualase tegevuse korraldamine.

Narva Linna Sotsiaalabiameti haldusalas tegutseb linna ametiasutuse hallatav asutus Narva Sotsiaaltöökeskus.













Narva linna Sotsiaalabiameti infolaud asub Narva linnas Linda tänav 4, IV korrus, kab. 409.  Alates juunist töötab sotsiaalametis infolaud.

Infolaua töötaja konsulteerib tervisekaitsealastes ja sotsiaalküsimustes,
tutvustab toetuste saamise võimalusi, sotsiaalteenuseid ning aitab täita taotlusi.

Infolaud asub Narva linnas
Linda tänav 4,
IV korrus,
kab. 409.

Tööaeg:

E: 09.00-12.00, 13.00-17.00
T: 09.00-12.00, 13.00-16.00
K: 09.00-12.00, 13.00-16.00
N: 09.00-12.00, 13.00-16.00
R: 09.00-12.00, 13.00-15.00

 Osakonnad

Tervise-
ja sotsiaal-


osakond

Lastekaitse-


osakond
Narva
Sotsiaaltöö


keskus

 Sotsiaalteenused

 Täiendavad sotsiaaltoetused

 Blanketid

 Andmekaitsetingimused

 Kontakt

 

 «      November      » 
E T K N R L P

 

 

 

 

 

 

 

T e a t a m i s e d

Sotsiaalkindlustusamet teatab

Üksi elava pensionäri toetus

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda maksame üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga. Toetust maksame kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes:

Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame selle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võtame sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saame rahvastikuregistrist.

NB! Me ei maksa toetust inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Üksi elava pensionäri toetust maksame igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollime igal aastal uuesti!
Selleks, et saada toetust, peab inimene toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama rahvastikuregistri andmetel üksi (või elama hooldekodus; olema eestkostja või eestkostetav)
  • talle on määratud pension ja selle igakuine kättesaadav summa on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2019. aastal 540 eurot.

Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15. juulil 2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01. aprill 2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal juba mitu aastat ei ela. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

Näide 3: Marta elab üksinda ja ta sai 2017. aastal üksi elava pensionäri toetust, kuid 2018. aastal toetust ei laeku.
Andmete kontrollimisel selgub, et Marta pension oli 2017. aastal 468 eurot. Ta elas üksi ja tema andmed rahvastikuregistris olid korras ning ta kuulus seega 2017. aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka.
Aprillis 2018 indekseeriti aga pensioneid ning sellega seoses kasvas Marta pension 498 euroni kuus. 2018. aasta algusest on maksuvaba tulu määr kõigile, ka pensionäridele, 500 eurot ühes kuus. Kuna Marta enam ei tööta, siis saab ta kasutada kogu maksuvabastust oma pensionilt ja tema kättesaadava pensioni summa on 498 eurot.
2018. aastal Martale üksi elava pensionäri toetust ei maksta, sest tema pension on suurem, kui 2018. aasta 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension - 492 eurot.

Kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.

Vanaduspensionär, kelle kättesaadava pensioni suurus on alla 540 euro, saab toetust ka juhul, kui ta:

  • on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus;
  • on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid elab reaalselt üksi, sest teine inimene on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus;
  • on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla 540 euro, on õigus toetusele mõlemal).
  • elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega).
    NB! See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.

Kui saad pensioni ka välismaalt

Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni ehk 2019. aastal alla 540 euro.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks meile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli 2019 seisuga.

Palume välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks saata meile hiljemalt 31. augustiks 2019 oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension. Ootame infot e-posti teel aadressil yksielavadsotsiaalkindlustusamet.ee või posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn.
NB! Tõendit on võimalik esitada ka hiljem, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et maksame ka toetuse välja hiljem.

Toetuse saamisel ei ole takistuseks, kui vanaduspensionär saab muid tulusid

Toetust maksame üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension (2019. aastal 540 eurot).

Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks:

  • kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu
  • kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

 

Üksi elava pensionäri toetust makstakse Sotsiaalhoolekande seaduse alusel.

 

Sotsiaalkindlustusamet

Hobistipendiumi sügisene taotlusvoor on avatud!

Taotluse esitamise tähtpäev on 18. oktoober ja stipendiaadid tehakse teatavaks oktoobri lõpus.

Hobistipendiumi programm on loodud, et toetada 7-18 aastaste laste ja noorte huvitegevust ning edendada nende tervisekäitumist. Kandideerima on oodatud lapsed ja noored, kes juba tegelevad mõne huvialaga kui ka need, kes alles alustavad huvialast tegevust (kui lapsel endal algatushuvi puudub, siis perevanema ja lapsevanema toel saab lapse annet märgata ning hobitegevusse suunata).

Viimaste aastakümnete rahvusvahelised uuringud on näidanud häid tulemusi noore inimese aju arengus, kes tegelevad aktiivselt sportimise või uute oskuste omandamise või hoopis nende mõlemaga. Rootsi arst Anders Hansen selgitab raamatus "Tugev aju", et hobidega tegelemisel kasutab aju erinevate piirkondade rakke ja seeläbi tugevdab eri ajupoolkerade koostööd, mis on aluseks mitmetele headele mõjudele (mälu, keskendumisvõime jpm). Tänu sellele, mida laps näeb, õpib ja kogeb, mõjutab teda kogu elu (alustades motoorsetest oskustest lõpetades keelte omandamisega).

Kes võivad stipendiumi taotleda?

Kui kõik eelnevad aastad on hobistipendiumi programm olnud avatud vaid asendus-. pere- ja turvakodudes viibivatele kooliealistele, siis tänavu oleme teinud laienduse ja ootame hobistipendiumile kandideerima ka hooldus- ja eestkosteperedes elavaid lapsi ja noori, kes tegelevad mõne hobitegevusega või soovivad alles algust teha ja end mõnel uuel alal proovile panna.

Seega - stipendiumile võivad kandideerida kõik 7-18-aastased turva-, asendus- ja perekodus ning hooldus- ja eestkosteperedes elavad noored, kellel on huvi liikumise, spordi, käsitöö, muusika, keeleõppe või mõne muu huviala vastu.

Hobistipendiumi suuruse ja taotlusvõimaluste kohta leiate info aadressilt http://www.heategevusfond.ee/hobistipendium.

Küsimuste tekkimisel võtke ühendust hobistipendiumi programmi projektijuhiga Eleri Rattasepp aadressil stipendiumheategevusfond.ee.

Lugupidamisega
Eleri Rattasepp, projektijuht
MTÜ SEB Heategevusfond
SEB Pank, telefon 53443644, Tornimäe 2, 15010 Tallinn
eleri.rattaseppheategevusfond.ee
www.heategevusfond.ee
www.facebook.com/heategevusfond

Sotsiaalkindlustusameti Perepäev

28.SEPTEMBER 2019.  LAUPÄEVAL 11.00-16.00
KILPLASTEKOJAS MÜÜSLERIKÜLASJÄRVAMAAL.


11.00 – registreerimine ja tervitusamps.
12.00-14.00 – seminar „Kuidas ennast kasuvanemana kehtestada, et suhted ei saaks kahjustada“.
NB! Seminari ajal toimuvad lastele põnevad tegevused!
14.15-15.15 – lõunasöök.
15.15–16.00 – vaba aeg Kilplaste Teemapargis.

VAJALIK EELREGISTREERIMINE!

Registreerimine kuni 20.septembrini Elen.Kinnepsotsiaalkindlustusamet.ee
tel. 53936428

Kõikidele eeskosteperedele, hooldusperedele ja lapsendajaperedele tasuta!

 

Tugiteenuseid toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 projektist „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“.

 

Семейный день для семей опекунов, попечителей и усыновителей

12.10.19  c 11:00 до 16:00
В САНАТОРИИ ТОЙЛА СПА, ИДА-ВИРУМАА


11:00 – регистрация и кофе.
12:00-14:00 – семинар на тему «Роль родителя и установление границ».
12:00-14:00 – во время семинара для детей будет проводиться мастер-класс рукоделия. Дети могут играть в детской комнате.
14:15-15:00 – обед.
15:15–16:00 – общение семей.

Вопросы и предварительная регистрация до 10.10.19 по тел. 53939218
или по эл. почте anna.vorobjovasotsiaalkindlustusamet.ee

Elen.Kinnepsotsiaalkindlustusamet.ee


Raadio 4-ERR "Подробности из Нарвы"

Laskmine Narvas. Kolledži infopäev. Invatranspordi toetus.
Raadiosaade "Есть повод!" Narva stuudiost  17.09.2019   8:30 ja 13:05.

 

Link saatele:
https://r4.err.ee/978003/podrobnosti-iz-narvy webileheküljes Raadio 4.

 

Raadio 4-ERR 17.09.19 Narva stuudio 8:30 ja 13:05.

  1  2  3  4  

 

 

 




 

 

 

 Narva Linna Sotsiaalabiamet Linda 4, III-IV korrus, 20309 Narva, Eesti