Menü
 

 

kõik lahti | kõik kinni

 
 

 

Uudiste arhiiv
   
 

 

Sõbrad
   
 

 

 

Kuulutus
   
 

 

Puuetega laste täiendavad sotsiaaltoetused

 

 

 

 

 

 

Puuetega laste abivahendite toetuse, sõidutoetuse ja rehabilitatsioonitoetuse taotlemine

Vastavalt Narva Linnavolikogu 23.08.2012 määruse nr. 14 11 puuetega laste hooldajatoetuse rahavahendite ülejääki võib kasutada keskmise, raske või sügava puudega lastele abivahendite toetuse, sõidutoetus ja rehabilitatsioonitoetuse maksmiseks. Toetusi makstakse puuetega laste hooldajatoetuse rahavahendite ülejäägi olemasolul.

Abivahendite toetuse, sõidutoetuse ja rehabilitatsioonitoetuse mõisted, piirmäärad ja nende saamise õigustatud isikud

Abivahendite toetuson abivahenditega soetamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud toetus. Abivahenditeks loetakse antud korra mõttes inhalaatorid ning Sotsiaalministri 14.12.2000 a määruse 79 lisades 1 ja 2 märgitud abivahendid. Toetuse piirmäär on 70 eurot aastas. Toetust on õigus saada keskmise, raske ja sügava puudega lastel.

Sõidutoetus on eriarsti külastamise, taastusravi või rehabilitatsiooniga seotud sõidukulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud toetus. Sõidukulusid hüvitatakse ainult väljapoole Narvat sõidu puhul. Toetuse piirmäär on kuni 50 eurot aastas. Toetust on õigus saada keskmise, raske ja sügava puuetega lastel.

Rehabilitatsioonitoetus on rehabilitatsiooniteenuste saamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud toetus. Toetust on võimalik taotleda vaid peale vastava teenuse saamist rehabilitatsiooniplaani alusel. Rehabilitatsiooniteenusteks loetakse antud korra mõttes logopeedi teenus, füsioteraapia, eripedagoogi teenus, tegevusteraapia, psühholoogi teenus ja sotsiaalnõustamine. Toetuse piirmäär on 195 eurot aastas. Toetust on õigus saada keskmise puudega lastel.

Abivahendite toetuse, sõidutoetuse ja rehabilitatsioonitoetuse taotlemine

Toetuse taotlemiseks peab lapse seaduslik esindaja esitama Sotsiaalabiametile:

- vormikohase taotluse (lisa 2),

- arstliku ekspertiisi otsuse koopia ja rehabilitatsiooniplaani koopia,

- dokumendid, mis tõendavad hüvitamisele kuuluvad kulud, ehk dokumendid, kus on nimetatud abivahendite soetamiseks ja/või rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ja/või väljapoole Narvat sõiduks kantud kulud.

Abivahendite toetuse taotlemisel tuleb esitada ka arstitõendi, mis kinnitab abivahendites vajaduse. Kuludokumentideks loetakse müügitšekk, arve ning sõidupiletid.

Toetust on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast kulu kandmist, millega seoses toetust taotletakse.

Sotsiaalabiametil on õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi taotluses esitatud andmete õigsuse tõendamiseks.

Sotsiaalabiamet võtab vastu otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamise päeva alates.

Taotluse puuduste või täiendavate andmete, dokumente või selgitusi esitamise vajaduse kohta taotleja informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

Taotlus võib jätta rahuldamata, kui määratud tähtajaks ei ole esitatud täiendavalt nõutud andmeid, dokumente või ei ole antud selgitusi.

 
: 1294 : admin 12 Veebruar 2013 (0) >>

 

Sotsiaalnõustamine

 

 

 

 

 

 

SOTSIAALNÕUSTAMINE

Sotsiaalnõustamine on sotsiaalteenus, mis on suunatud Narva linnas elavatele isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirinud või häirimas.

Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

Teenuse saamiseks pöördub isik sõltuvalt konkreetsest juhtumist Narva linna Sotsiaalabiameti Lastekaitse osakonna, Hoolekandeosakonna või Sotsiaaltöö osakonna poole.

Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalsetest teenustest ja toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema sotsiaalse seisundi ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks.

 
: 1709 : admin 8 Veebruar 2013 (0) >>

 

Sünnitoetus

 

 

 

 

 

 

Toetust makstakse pärast lapse sündi. Toetus on ühekordne ja selle on õigus taotleda ühel lapse vanemal. Toetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpindamisel hoolekandeasutuses.

Taotleja elukohana peab olema registreeritud Narva linn vähemalt aasta enne lapse sünnikuupäeva. Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Narva linna elanik sünnist alates.

Sünnitoetuse saamiseks tuleb pöörduda kolme kuu jooksul pärast lapse sündi Narva linna Sotsiaalabiameti poole (Linda 4, korrus 4, kabinet 401 (kassa), tel. 35 69 608). Tähtaega möödumisel toetust ei maksta.
Toetuse määraks on Vabariigi Valitsuse poolt eelmiseks aastaks kehtestatud kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral.
Toetus makstakse kolmes osas:
- 100 eurot makstakse pärast lapse sündi
- 100 eurot makstakse lapse aastaseks saamisel
- ülejäänud toetuse osa makstakse lapse kaheaastaseks saamisel

Sünnitoetuse saamiseks vajalikud dokumendid:
1)
vormikohane taotlus
2) lapse sünnitõend
3) abielu tõend
4) taotleja isikut tõendava dokumendi koopia (ID- kaart, pass)
Toetust makstakse välja hiljemalt viie tööpäeva jooksul päras kõikide vajalikke dokumentide esitamist.

 
: 2155 : admin 2 November 2011 (0) >>

 

Sotsiaaltöö osakond

 

 

 

 

 

 

SOTSIAALTÖÖ OSAKOND

Vastuvõtt:
E 9.00-17.30
T,K,N 9.00-16.00
IV korrus, kab. 409-411

Sihtgrupp: töötud, vanurid, puudega inimesed, puudega lastega perekonnad, vabanenud ja teised sotsiaalabi vajavad isikud.


Sotsiaaltöö osakonna spetsialistid menetlevad, määravad ja maksavad toimetulekutoetusining täiendavat toetusi.
Sotsiaaltöö osakond jaguneb:
-esmane vastuvõtt
- igakuine toimetulekutoetuse määramine
Spetsialisti esmane vastuvõtt
tel. 35 6 94 32
- toimetulekutoetuse tingimused ja võimalused
- vajalike dokumentide vormistamine ja registreerimine
- Sotsiaalabiameti arvele võtmine
Igakuiste toimetulekutoetuse määramine
tel. 35 6 94 39, 35 6 97 39, 35 6 96 13
- edaspidine toimetulekutoetuse määramine
- kodukülastuse teostamine
- sotsiaalnõustamine
Taotleda toetust või sotsiaalteenuste osutamist võivad:
  • isikud, kes saavad toimetulekutoetust,

  • pere, kus on puudega laps,

  • puudega isik,

  • vanurid,

  • isikud ja lastega perekonnad, kes tunnevad vajadust igapäevaelu probleemide lahendamisel kaasaaitamise järel (lasterikkad perekonnad),

  • kodutud,

  • kinnipidamiskohtadest vabanenud isikud,

  • teised isikud, kes on sotsiaalse komisjoni otsusega tunnistatud abivajajateks.

Juhul kui, toetust saadakse või teenus osutatakse valede andmete alusel, siis taotleja tagastab saadud toetust seadusega ettenähtud korras.


 
: 1993 : admin 5 Jaanuar 2011 >>

 

Matusetoetus

 

 

 

 

 

 

MATUSETOETUS
Matusetoetus on Narva linna eelarvest makstav toetus matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale.
Matusetoetus on ühekordne sotsiaaltoetus.
Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.
Matusetoetust on õigus saada isiku, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Narva linn, matuse korraldajal.
Matusetoetuse saamiseks peab matusekorraldaja pöörduma Narva linna Sotsiaalabiametisse, aadressil Linda 4, korrus 4, kabinet 9(kassa) kahe kuu jooksul surmapäeva pärast.
Matusetoetuse saamiseks vajalikud dokumendid:
- matusekorraldaja isikut tõendav dokument
- surmatunnistus ja tema koopia
- matuse korraldamist tõendavad kuludokumeendid
Matusetoetuse piirmäär on100 eurot.

 
: 2007 : admin 5 Jaanuar 2011 >>

 

Toimetulekutoetus

 

 

 

 

 

 

TOIMETULEKUTOETUS
Toimetulekutoetuse määramise aluseks on

Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris määratletud Narva linn.

Toimetulekutoetust on õigus saada isikul ja perekonnal, kelle kuu nettosissetulek elukohaga seotud kulude maksmise pärast on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Alates 01.01.2016 toimetulekupiir on 130 eurot esimese pereliikmele ja iga lapsele ning 104 eurot igale täiskasvanule järgnevale pereliikmele.


Toetuse taotlemise kord:

Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris määratletud Narva linn.

Toimetulekutoetuse taotleja peab pöörduma jooksval kuul sotsiaaltöö osakonda aadressil: Linda 4, 4 korrus, kabinet 409, 410 ja 411


Vastuvõtt:
E 9.00-12.00, 13.00-17.00
K 9.00-12.00, 13.00-16.00

hiljemalt 20. kuupäevaks, esitama toimetulekutoetuse saamise taotlust (vormikohane avaldus) ja järgmiseid dokumente ning nende koopiaid:

  • isikut tõendav dokument;

  • eluruumi omadiõigust tõendav dokument;

  • jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid;
  • Töötukassa poolt välja antud arvele võtmise otsus ning igakuine pöördumise teatis;
  • laste sünnitunnistus;
  • perekonnanime/nime muutmise tunnistus;

  • töövõimetuse tuvastamise otsus;

  • töötavate inimeste puhul-tõend, kus on märgatud bruttosissetulek, maksude ja makstavate alimentide suurus;

  • tööleping või tööturuametist välja antud dokument, mis tõendab töötustaatust;
  • abielu-või lahutamise tunnistus, abikaasa surmatunnistus;

  • kohtuotsus alimentide maksmise kohta;
  • õiend alimendi saamise või mittesaamise kohta;
  • rehabilitatsiooniplaan;
  • otsus hooldaja määramise kohta;

  • kohtuotsus vanemlike õiguste äravõtmise kohta;

  • vabastamise tõend;

  • tõend õppeasutusest;

  • kohtuotsus kui perekonnas on keegi vanglas;

  • kõikide perekonna liikmete väljavõtted kõikidest olemasolevatest pangaarvetest.

Võivad olla vajalikud ka teised dokumendid ja koopiad, kuna iga perekond uuritakse individuaalselt.


Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid

  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses

  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on isiku või perekonna eelmise kuu nettosissetulek.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:

  • ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust.
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.


Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.
Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses.
Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2.


Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning piirmäärade ulatuses järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:

  • tegelik korteriüür või hooldustasu;

  • kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

  • tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;

  • tarbitud elektrienergia maksumus;

  • tarbitud majapidamisgaasi maksumus;

  • maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;

  • hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile.

  • tegelik olmejäätmete veotasu.
Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
TT=(EK+TP)-S,
kusjuures TT - toimetulekutoetus,
EK - eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses,
TP - perekonna arvestuslik toimetulekupiir,
S - perekonna sissetulek (tulud).
Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahenditest.


Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine


Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.


Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses ja eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumine. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.


Toimetulekutoetuse määramisel osutab valla- või linnavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust.


Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:

  1. töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavates iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenustes või õppeprotsessis;

  2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

  3. kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot ulatuses. Nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega valla- või linnavalitsus riigieelarvest eraldatud vahenditest.

 
: 2126 : admin 5 Jaanuar 2011 >>

 

Supiköögiteenus

 

 

 

 

 

 

SUPIKÖÖGITEENUS
Teenus on mõeldud toimetulekutoetust saavatele inimestele ja võimaldab tõsta vähese sissetulekuga inimeste võimet igapäevase eluga toime tulla.
Toiduabi taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalabiametisse(Linda 4, korrus 3, kabinet 1)igal tööpäeval ajavahemikus 08.15-08.45 vastava talongi saamiseks, kaasas peab olema isikut tõendav dokument. Talongid on kehtivad vaid väljastamise päeval.
Supikööki korraldatakse aadressil Linda 4, korrus 1, igal tööpäeval kell 13.00-13.45. Toiduportsjon sisaldab sooja suppi ja leiba/saia. Toiduabi väljastatakse ühekordses nõus ja vajadusel igaüks saab seda võtta kaasa ja süüa kodus.
Lisainformatsioon telefonidel: 35 6 94 32

 
: 1744 : admin 30 Marts 2010 >>

 

Võlanõustamise teenus

 

 

 

 

 

 

VÕLANÕUSTAMINE
Teenuse osutamise eesmärgiks on isiku või perekonna abistamine ülemäärase võlgnevuse korral isiku iseseisvaks toimetulekuks talutavaks muutmisel või võlgnevuse likvideerimisel. Teenus osutatakse lähtudes konkreetsest võlasituatsioonist, kuhu isik või perekond sattunud on.
Teenusele on õigus isikul või perekonnal, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Narva linn ja kellel on võlgnevuse tekkimise oht või kellel on võlgnevus juba tekkinud ning kes pole võimeline iseseisvalt alustama või lõpuni viima võlgadest vabanemise protsessi. Isikule on teenus tasuta.
Teenuse saamiseks pöördub taotleja Sotsiaalabiametisse kirjaliku vormikohase taotlusega, millele lisab vajadusel asjasse puudutavate dokumentide koopiad.
Teenuse osutamise käigus võlanõustaja:
1)selgitab välja võlgnevusse sattumise põhjused;
2)hindab võlanõuete õiguspärasust;
3)hindab võlgniku abivajadust, sealhulgas määratleb tema rahaliste kohustuste hulga ja mahu ning ressursse võlgnevuse kõrvaldamiseks;
4)aitab isikul planeerida tema rahalisi vahendeid tekkinud ja tekkivate rahaliste kohustuste täitmiseks ning võlgnevuse kõrvaldamiseks;
5)abistab ja nõustab isikut võlgnevuse kõrvaldamiseks sobivate lahenduste väljaselgitamisel ja suhtlemisel võlausaldajatega;
6)teeb isiku nõusolekul koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikutega, kelle ees isikul on rahaline kohustus täitmata;
7)abistab maksegraafikute koostamisel ja täitmisel;
8)nõustab ja juhendab isikut, kuidas vältida uute võlgnevuste tekkimist.

Info võlanõustamise teenuse kohta ja registreerimine tööpäeviti kell 9.00-12.00 ja 13.00-16.00telefonil 5063798 või aadressil Linda 4, IV korrus (kabinet nr 419).

 
: 1739 : admin 25 Marts 2010 >>

 

Isikliku abistaja teenus

 

 

 

 

 

 

Isiklik abistaja on töötaja, kes abistab klienti füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest.


Sihtgrupp


  • Liikumispuudega inimesed

  • Nägemispuudega inimesed

  • Teenust osutatakse eeljärjekorras liikumis-ja/või nägemispuudega inimestele, kes kasutavad antud teenust peamiselt väljaspool kodu

  • Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd


Isikliku abistaja teenuse sisu on kliendi abistamine:


  • liikumisel

  • söömisel

  • riietumisel

  • suhtlemisel

  • hügieeniprotseduuride sooritamisel

  • kirjutamisel ja lugemisel

  • kodu ja tööpaiga korrastamisel


Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda. See tähendab, et üldjuhul ei aja isiklik abistaja üksinda kliendi asju, vaid klient ja isiklik abistaja tegutsevad koos. Teenus ei ole mõeldud vanurite või puuetega inimeste koduhooldusteenusena.


Isikliku abistaja tööülesannete hulka ei kuulu:

  • Meditsiini-või tervishoiuteenuste osutamine

  • Tõlketeenuse osutamine

  • Juriidiliste teenuste osuatmine

  • Remont-ja ehitustööd

  • Intiimteenuste osutamine

  • Muude otsese abistamisega mitte seotud teenuste osutamine


Teenuse saamise kord:


Isikliku abistaja teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametisse kirjaliku taotluse.

Taotluses märgitakse järgnevad andmed:

  • isiku nimi, sünniaeg, elukoht

  • isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed

  • isikliku abistaja teenuse vajaduse põhjendus

Taotlusele tuleb lisada teenuse saamiseks vajalikkust tõendavad dokumendid (rehabilitatsiooniplaan, VEKi otsuse koopia, perearsti tõend).

Vajadusel on volitatud ametnikul õigus saada teenuse taotlejalt täiendavat informatsiooni ja dokumente, kontrollida esitatud andmete õigsust pädevates asutustes või teha kodukülastus.

Taotlus võib olla esitatud ka suuliselt (telefoni teel, Sotsiaalabiameti töötajate vastuvõtul), posti või elektroonposti kaudu.

 
: 1792 : admin 16 Detsember 2008 >>

 

Invatransporditeenus

 

 

 

 

 

 

Invatransporditeenus on isiku, kes oma tervislikust seisundist või puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti, soodustingimustel transportimine kooli, hooldusele või ravile ning abistamine isiklikel asjaajamistel.


Teenus hõlmab:

  • sõidud sotsiaalsetesse ning üldhariduslikesse asutustesse;

  • sõidud raviasutustesse

  • sõidud abivahendikeskusse ja hooldekodusse rehabilitatsiooniteenuste saamiseks;

Teenus sisaldab:

  • kliendi sõidukisse ja sõidukist maha aitamist;

  • kliendi ja ratastooli kinnitamist turvavööga;

  • puudega lapse hooldajalt või vanemalt vastuvõtmist ja üleandmist.

Teenust on õigus saada isikutel, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Narva ja kes on sügava või raske liikumis-, nägemis- ja / või liitpuudega isikud, kes ei saa iseseisvalt (kõrvalabita) kasutada ühistransporti.


Teenuse saamise kord:


Invatransporditeenuse saamiseks esitab taotleja või tema seaduslik esindaja Sotsiaalabiametisse kirjaliku taotluse.

Taotluses märgitakse järgnevad andmed:

  • isiku nimi, sünniaeg, elukoht

  • isiku ja tema esindaja(te) kontaktandmed

  • perekonna koosseis

  • kõikide perekonna liikmete sissetulekud

  • teenuse vajaduse põhjendus

Taotlusele tuleb lisada teenuse saamise vajalikkust tõendavad dokumendid (VEKi otsuse koopia, rehabilitatsiooniplaan, perearsti tõend)

Vajadusel on volitatud ametnikul õigus saada teenuse taotlejalt täiendavat informatsiooni ja dokumente, kontrollida esitatud andmete õigsust pädevates asutustes või teha kodukülastus.

 
: 1750 : admin 16 Detsember 2008 >>