Sünnitoetus on ühekordne toetus ja makstakse pärast lapse sündi.
Sünnitoetus on õigus taotleda ühel lapsevanematel. Taotleja ja lapse elukohana peab olema registreeritud Narva linn vähemalt kuus kuud enne lapse sünnikuupäeva.
Linnatoetus makstakse välja kõikidele pensionäridele, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Narva linn vähemalt aasta enne toetuse taotlemist ning temale on määratud pension enne toetuse taotlemise aasta 1.juulit.
Toetus makstakse üks kord aastas ajavahemikul 01.09-30.11. Linnatoetuse suuruse kinnitab narva Linnavolikogu iga aastale oma otusega. 2010. Aasta Linnatoetuse suurus oli 300 krooni.
Taotlus linnatoetuse saamiseks on vaja esitada vaid esmakordsel taotlemisel hiljemalt 31.augustiks. Toetuse saamiseks vajalike andmete muutmisest on toetuse saaja kohustatud teatama Sotsiaalabiametile enne 31. augustit.Kui isik on juba saanud linnatoetuse eelmisel aastal ning tema andmeid ei muutunud (pangakonto nr., perekonnanimi jne.), siis makstakse linnatoetus edaspidiselt automaatselt.
Matusetoetus on Narva linna eelarvest makstav toetus matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale.
Matusetoetus on ühekordne sotsiaaltoetus.
Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.
Matusetoetust on õigus saada isiku, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Narva linn, matuse korraldajal.
Matusetoetuse saamiseks peab matusekorraldaja pöörduma Narva linna Sotsiaalabimaetisse, aadressil Linda 4, korrus 4, kabinet ¹14 kahe kuu jooksul surmapäeva pärast.
Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris määratletud Narva linn.
Toimetulekutoetust on õigus saada isikul ja perekonnal, kelle kuu nettosissetulek elukohaga seotud kulude maksmise pärast on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
Alates 01.01.2011 toimetulekupiir on 76,70 eurot (1200 krooni) esimese pereliikmele ja 61,36 eurot (960 krooni) igale järgnevale pereliikmele.
Toetuse taotlemise kord:
Toimetulekutoetust on õigus taotleda üksi elaval isikul või perekonnal, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris määratletud Narva linn.
Toimetulekutoetuse taotleja peab pöörduma jooksval kuul sotsiaaltöö osakonda aadressil: Linda 4, 3 korrus, kabinet ¹1, hiljemalt 20. kuupäevaks, esitama toimetulekutoetuse saamise taotlust (vormikohane avaldus) ja järgmiseid dokumente ning nende koopiaid:
Töötukassa poolt välja antud arvele võtmise otsus ning igakuine pöördumise teatis;
laste sünnitunnistus;
perekonnanime/nime muutmise tunnistus;
töövõimetuse tuvastamise otsus;
töötavate inimeste puhul-tõend, kus on märgatud bruttosissetulek, maksude ja makstavate alimentide suurus;
tööleping või tööturuametist välja antud dokument, mis tõendab töötustaatust;
abielu-või lahutamise tunnistus, abikaasa surmatunnistus;
kohtuotsus alimentide maksmise kohta;
õiend alimendi saamise või mittesaamise kohta;
rehabilitatsiooniplaan;
otsus hooldaja määramise kohta;
kohtuotsus vanemlike õiguste äravõtmise kohta;
vabastamise tõend;
tõend õppeasutusest;
kohtuotsus – kui perekonnas on keegi vanglas;
kõikide perekonna liikmete väljavõtted kõikidest olemasolevatest pangaarvetest.
Võivad olla vajalikud ka teised dokumendid ja koopiad, kuna iga perekond uuritakse individuaalselt.
Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel esitab taotleja kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid
sõidukid liiklusseaduse tähenduses
väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on isiku või perekonna eelmise kuu nettosissetulek.
Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;
toetused perekonnale, kus on vähemalt 3 last;
riigi tagatisel antud õppelaenu;
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.
Perekonnaliikmeteks nimetatakse isikud, kes on abielus või abielulistes suhetes ning elavad samas eluruumis, nende abivajavad lapsed, vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemalviibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.
Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.
Alalise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses.
Normpinnaks loetakse
18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt
15 m2 perekonna kohta. Juhul, kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni
51 m2.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning piirmäärade ulatuses järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:
tegelik korteriüür või hooldustasu;
kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;
tarbitud elektrienergia maksumus;
tarbitud majapidamisgaasi maksumus;
maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile.
tegelik olmejäätmete veotasu.
Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
TT=(EK+TP)-S,
kusjuures TT - toimetulekutoetus,
EK - eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses,
TP - perekonna arvestuslik toimetulekupiir,
S - perekonna sissetulek (tulud).
Eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahenditest.
Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
Toimetulekutoetuså määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses ja eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumine. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.
Toimetulekutoetuse määramisel osutab valla- või linnavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust.
Valla- või linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:
töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavates iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenustes või õppeprotsessis;
isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot ulatuses. Nimetatud täiendavat sotsiaaltoetust maksab koos toimetulekutoetusega valla- või linnavalitsus riigieelarvest eraldatud vahenditest.
Alates 1. juunist 2009 alustab Narva linna Sotsiaalabiamet supiköögiteenuse osutamist. Teenus on mõeldud toimetulekutoetust saavatele inimestele ja võimaldab tõsta vähese sissetulekuga inimeste võimet igapäevase eluga toime tulla.
Toiduabi taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalabiametisse (Linda 4, korrus 3, kabinet ¹1) igal tööpäeval ajavahemikus 08.15-08.45 vastava talongi saamiseks, kaasas peab olema isikut tõendav dokument. Talongid on kehtivad vaid väljastamise päeval.
Supikööki korraldatakse aadressil Linda 4, korrus 1, igal tööpäeval kell 13.00-13.45. Toiduportsjon sisaldab sooja suppi ja leiba/saia. Toiduabi väljastatakse ühekordses nõus ja vajadusel igaüks saab seda võtta kaasa ja süüa kodus.
Projektieesmärkideks olid põlvkondadevahelise side toetamine, vähekindlustatud perekondadest laste psühholoogilise pinge alanemine, vanemate inimeste austuse ja väärtustamisesisendamine ning üksinduse tunde leevendamine vanurite seas, neile võimaluse andmine oma väärtusliku kogemuse üleandmiseks noorele põlvkonnale. Projektis osalesid Narva Sotsiaalhoolekandekeskuse eakad kliendid ja Narva Laste Varjupaigas elavad lapsed.
Projekti raames olid korraldatud kevadpühadeks pühendatud üritused: Lihavõtete traditsioonide õhtu, sõit Kuremäe kloostrisse,Laste Varjupaiga ja Sotsiaalhoolekandekeskusemaa-ala ühiskoristamine ja pidulik lõpuõhtu.
Projekti toetasidEesti-Hollandi Heategevusfond ja Narva Linnavalitsus. Projekti kogumaksumus oli 17 840 krooni.
Projekt „Võlanõustamine Narvas“
Projekti peamiseks tegevuseks oli võlanõustamise teenuse osutamine. Võlanõustamine on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on paranadada rahalistesse raskustesse sattunud isiku või pere toimetulekuvõimet. Isikute vastuvõttu peasid 2 nõustajat. Samuti projektis töötas juhtumikorraldaja, kelle juures võis vastuvõtule registreeruda ja saada abi teenuse saamise taotluse täitmisel.
Projekt oli teostatud ajavahemikus 25.06.2009-31.01.2012. Projekti toetas Euroopa Sotsiaalfond. Projekti kogumaksumus on 1 577 036 krooni.
Projekt „KättesaadavasotsiaalinfokeskkonnaloomineNarvalinnas”
Projekti eesmärgiks oli Narva linna elanike informeerituse taseme tõstmine sotsiaalteenustest ja toetustest. Projekti raames trükiti infovoldikud ja plakatid, avaldati informatsioon linna sotsiaalhoolekandest ühes kohalikest ajalehtedest. Samuti projekti raames toimus Sotsiaalabiameti kodulehekülje uuendamine. Projekt oli teostatud ajavahemikus 2010.a veebruar-aprill. Projekti toetasidEuroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus “Meie inimesed”.
Projekt „Narva-käsitöömeitsrite linn“
Projekti peamiseks sihtgrupiks olid Narva linna töötud, kes omavad käsitöö oskusi. Projekti raames toimus koolitus, tänu millele osalejad said mitte ainult täiustada oma käsitöö oskusi, kuid ka saada informatsiooni oma FIE korraldamisest.
Samuti projekti raames oli loodud infosait, trükitud infovoldikud ja plakatid, korraldatud Narvas jõululaat.
Projekt oli teostatud ajavahemikus 01.11.2009-31.01.2012. Projekti toetas Euroopa Sotsiaalfond. Projekti kogumaksumus on 9 393 900krooni.
26. novembril 2008.a toimus teine puuetega inimeste infomess «Invapulss», mis oli korraldatud Narva linna Sotsiaalabiameti poolt. Infomess toimus kell 10.00-14.00 Narva Kutseõppekeskuse konverentssaalis aadressil Kreenholmi, 45.
Programmis olid Sotsiaalministeeriumi, Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda ja teiste asutuste spetsialistide ettekanded puuetega inimestele aktuaalsetel teemadel. Narva puuetega inimeste mittetulundusühingute esindajad jutustasid oma tööst.
Samuti infomessi ajal oli võimalik tutvuda asutustega, mis tegelevad abivahendite müügi ja rendiga, koostavad rehabilitatsiooniplaane ja osutavad rehabilitatsiooniteenuseid.
Infomessil toimus ka Psüühiliste häiretega inimeste päevakeskuse ja Narva-Jõesuu hooldekodu klientide käsitöö näitusmüük.
Infomessi «Invapulss 2008» päevakava
10.00
Tervitussõna.
Aleksander Ljudvig, Narva abilinnapea tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes
Galina Vologdina, Narva linna Sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja
10.30
Anne Rähn, Sotsiaalministeerium
„Arengud hoolekandes“
11.00
Kaia Kaldvee, Ida-Virumaa puuetega inimeste koda
„Puudega laps“
11.30
Andrei Antonov, Narva linnaarst
„Linnaarstiteenistuse ülesanded kohaliku omavalitsuse tasandil“
12.00
Jevgenia Vanhonen, Narva linna Sotsiaalabiamet
„Sotsiaaltoetused ja teenused puuetega inimestele Narva linnas“
12.30
Ruslan Prohhorenko, Narva linna Sotsiaalabiamet
„Lapsehoiuteenus puuetega lastele“
12.45
Puudega inimese osatähtsus ühiskondlikus elus
MTÜ „Ida-Eesti pimedate ühing“
13.00
MTÜ „Eenar“
13.15
MTÜ „Narva füüsiliste puuetega inimeste ühing Sportuna“
13.30
MTÜ „Narva invaspordi ühing Ordo“
Infomessist«Invapulss 2008» võtsid osa järgmised asutused:
OÜ ITAK (abivahendid ja hügieenivahendid)
MTÜ Inkotuba(hügieenivahendid)
OÜ Terviseabi(abivahendid ja vahendid vaegkuuljate jaoks)
MTÜ AbivahendikeskusSilmalaegas (abivahendid vaegnägijatele)
M
Ühekordne sünnitoetus
